tere siis jälle. PIRRU ON ÕNNELIK HETKEL, TAL ÜKS MUSU, KES NIII KALLIS TALLLLE !
Igatsen neid inimesi, kes on/olid mulle väga kallid. kõik on nii f*king muutunud. !:( viimasel ajal on läinud asjad paremaks, kuid sellegipoolest.. niiipalju on neid inimesi,kellega suhtlesin koguaeg.. enam ei suhtle enam msn-is ka.. paljudel on oma elu juba, ja päääris paljud on hakanud hoidma ennast .. etnagu, korralikult koolis, korralik üleüldises mõttes.. ma olin ka vahepeal üli tubli, koolis küll ei käinud, aga see selleks. nimelt, haige olin, pikalt.. Pikalt olen mõelnud,et mis minuga lahti on.. olin vahepeal NII tubli tüdruk, kodus aint õppisingi.. lootsin juba,et mõistus on pähe tulnud, aga ei midagi vist:D aga sellegipooolest, ka mina olen vägaväga muutunud.. ma ei lase enam inimestel endale haiget teha. aitab küll ! ma olen muutunud kõvasti tugevamaks.. vahepeal oli suht s*tt seis.. tahtsin ainult maaalla vajuda ja seal mitte kunagi tagasi tulla. perekonnas olid jamad, koolis, sõpradega.. Kuid sellegipoolest, ma sain üle sellest. tegelikult.. kõik kes minust mööda lähevad, küsivad, et ” oo, kas sul jälle hea tuju ? ” ma vastan alati , et loomulikult.. kuule, ma ei hakka elu sees oma muresid kellegile kurtma.. “ VÄLIMUSELT NAERATAN, KUID SISEMUS MUL KARJUB NING NUTAB “ see lause käib täpselt minu kohta.. kuigi ma tean, et nii on hoopis raskem, kui mingi hoiad kõike enda sees, ja sellepärast mehed surevadki varem ära, sest nad ei räägi kunagi oma probleeme ja blablabla.. aga ma ei tea, mul ei ole sellist inimest hetkel, kellele KÕIKE rääkida.. mul on üks musu
ANNU, kuid ma ei tunne end temaga eriti vabalt.. okei, ma tean, et ma saan talle alati kõike rääkida ja et ta toetab mind kui vaja, ja ta toetab ka siis,kui midagi pole viga.. ta on peaaegu alati mu kõrval,aga ma ei tea.. ma ei saa ütelda, et ma ei usalda teda 100%.. loomulikult usaldan, ja tema usaldab mind ka.. kuid sellegipoolest.. kuidagi raske on ikkkagi.. tahaks sellist inimest, kes saaks aru minust nagu, et kes teaks,mida ma tunnen, ja kes teaks, kuidas mu tuju ALATI paremaks teha..
aitab kurtmisest, nüüüd heade asjade juurde.. 3. nädala jooksul ma olen tundnud midagi erakordsett.. mind armastatakse sellisena nagu olen.. räägin just nimelt oma sõpradest/sõbrannadest. Nendega koos olles ma tunnen, et ma ei pea olema mingi üliilus, ma võin olla tavaline, ilma meigita, ma saan naerda, ma olen nendega koos õnnelik ! ma tunnen, kuidas minust hoolitakse.. ma tunnen end VABALT, ja minu jaoks on see väga tähtis omadus.. tunda ennast vabalt
Tegelikult, kõigekõige rohkem.. igatsen nimeliselt : LIIS JA LILLE. ühed faking fantastilised inimesed on nad. Nad mõlemad on niiiiii tugevad, aitavad mind alati, ning hoolivad. ja see ongi kõige tähtsam..
MUIDEKS, MA OLEN HETKEL KIPSKÄSI. JOUJOU
kirjutan tihedamini, AUSALT
No Comments Yet
Kommentaare veel pole.
kommentaaride rss TrackBack Identifier URI
Lisa kommentaar
